Sellel nädalal jagan mõtteid tervishoiu kohta. Õigemini küll tuleviku tervishoiu kohta. Mis on sinu jaoks tervishoid? Kas see sõna tähendab, et me peaksime ja võiksime oma tervist hoidma või kangastuvad sulle selle sõnaga vaid arsti kabinetid, apteegid, ravimid ja äärmisel juhul ka taastusravi?

Ma ei hakka rääkima sellest, kas ja kuidas peaks riiklik süsteem käsitlema inimesi ühiskonnas ja kuidas väärtustama heaolu, vaimset ja füüsilist tervist. Müra ja rööprähklemine, millega näiliselt antud teemal tegeldakse, on minu hinnangul vahel vaid oskamatu tühja tuule tallamine. Küll aga paneb mõtlema tervishoid ja selle tulevik indiviidi tasandil.

Käisin möödunud nädalal ühel konverentsil, kus rääkis rahvastikuteadlane Raul Eamets tulevikutrendidest, mis omakorda baseerus Phoenixi Ülikooli Tuleviku Uuringute Instituudi uuringutel. Märksõnad, mis eriliselt meelde jäid, olid seotud eluea pikenemisega, nutimasinate levikuga, programmeeritava maailmaga, uue meedia ökosüsteemiga, täiesti uut tüüpi organisatsioonidega, lõhega rikaste ja vaeste vahel, töötajate polariseerumine jne.
Sealt edasi sai tuletada pikemat perspektiivi ka indiviidi trendidele, nagu näiteks see, et:

• tervis ja haridus muutuvad indiviidikesksemaks;
• inimene ise paneb kokku erialase hariduse kava;
• inimene ise diagnoosib ja ravib enda tervist, kasutades selleks “nutikaid” seadmeid;
• arstidega/õpetajatega toimub digitaalne suhtlus;
• esmatähtsaks ei peeta enam teadmisi, vaid informatsiooni;
• tehnoloogia ja robotid võtavad paljud töökohad üle, kus masinad on efektiivsemad;
• inimestele jäävad aga ametid, mis nõuavad empaatiavõimet ja inimlikkust, kujutlusvõimet ja kiiret kohanemisvõimet.

Vau! Tõesti? Kas me olemegi nii kaugel?
Kuidas sina, hea lugeja, tunned ennast sellisest perspektiivist vaadatuna? See, et me liigume iga päevaga aina virtuaalmaailma poole, on juba ammu selge. Õnneks aga on ühiskonnas aina selgemaks saanud asjaolu, et masinad ei saa kunagi asendada loodust ega inimesi, kui asi puudutab loodusseadusi, empaatiat, inimlikkust ja emotsioone.
Niisiis on minu küsimus tuleviku tervishoiust tingitud mustmiljon mõttest, peamine küsimus – kuhu poole see tervise hoidmine üldse liigub? Kas me ikka saame ise hoida oma tervist? Miks me peaksime võtma vastutuse oma tervise eest iseendale? Kas arstide ülesanne on täna vaid teha analüüse ja kirjutada välja ravimeid? Võibolla saavad seda edaspidi teha masinad/robotid?
Tänaseks olen mina tegelenud omal alal pea 4 aastat ja sel teemal lugenud, kuulanud, õppinud, arutlenud kümnete inimestega üle maailma, kes esindavad erinevaid kultuuriruume. Ühel hetkel sai mulle selgeks: me oleme oma tegevuses oma ajast ees. See ajast ees olemine on aga Eestis ühtpidi traditsioone austava ühiskonna jaoks võõristav, kuid ometi põnev ja kasulik. Miks seda siis omaks ei taheta võtta? Mäletad, kui Iphone tuli esmalt 10 aastat tagasi turule ning Steve Jobs ütles, et “inimesed ise ka ei tea, et neil seda toodet vaja on”? Täna saame nentida, et tõesti meil kõigil oligi seda suures plaanis väga vaja ning ilma nutitelefonita ei kujuta paljud inimesed enam oma igapäevaelu ettegi.
Mina oma praktikas olen jõudnud samale tõdemusele, et tegelikult on minu igapäevatöös kasutusel seadmed, mille potentsiaali kasutataksegi tulevikus igapäevaselt, kuid täna on see veel paljudele mõistetamatu. Euroopa arenenud riigid on siiski teinud ukse lahti säärastele võimalustele ka kaasaja praktikas, kus tervishoius kasutatakse kõiki võimalusi võrdselt. Nii on tekkinud ka uus mõiste integratiivne meditsiin. See integreerib teaduspõhised ja nö alternatiivsed võimalused ning ei välista peaaegu ühtki nendest. Tunnistan ausalt – ka mina näeksin hea meelega tulevikus võimalust, kuidas Eestis võiks lubada kasutada erinevaid tervist toetavaid ja hoidvaid võimalusi laialdasemalt ning mitte piirata vaid teaduspõhisega. Inimene vajab justnimelt tervise hoidmist! See tähendab ka profülaktikat, teadlikkust, informatsiooni jagamist, võimaluste olemasolu, vastutuse võtmist enese tervise eest jne jne. Teine asi on muidugi regulatsioon – kes määrab ja ütleb, mida tohib kasutada ja mida mitte…
Siinkohal oleks paslik mainida TimeWaveri süsteemi (mitte et see olekski ainus võimalus oma tervise ja heaolu eest hoolitsemiseks). Kuidas on ikkagi võimalik, et üks seade/masin võib anda informatsiooni, mis mu alateadvuses peidus on? Millistest psüühilistest protsessidest on mu füüsilised haigused tingitud ning millised on võimalikud tulevikustsenaariumid, kui ma ei otsusta praegu kohe midagi ette võtta oma psüühiliste või füüsiliste probleemide lahendamiseks?
Tead mis! See ei ole ulme ega pseudo, vaid (kvant)füüsika, mis on paljudele hoomamatu ja tundmatu. Kui aga inimene minetaks oma eelarvamused ning annaks võimaluse ka sellisele võimalusele, oleks meil ilmselt ümberringi palju rohkem rahulolevamaid ja tervist hindavaid ja hoidvaid teadlikke inimesi!
Näide elust enesest. Tõused hommikul üles ning ei saa kuidagi oma enesetunnet selliseks, kus saaksid tunda ennast täis head energiat, jõudu ja täispotentsiaali. Võtad kätte oma nutiseadme ning ühe väikse taskus kaasaskantava seadme (Healy), kus on kaardistatud kõik sinu organismis leiduvate keharakkude pingesagedused. Paned seadme tööle ning tegeled oma hommikuste argiste toimetustega edasi. Mõne hetke pärast tunned, kuidas enesetunne hakkab tasakaalustuma, tekib juurde liikuvust, energiat. Ülejäänud päeva aga saad rahulikult tegeleda täispotentsiaalis oma põhitegevusega. Ka see ei ole ulme, vaid reaalselt juba olemasolev asi, mis on tõestanud ka juba oma efektiivsust! (Minult on küsitud ka seda, et kas sellest sõltuvusse ei saa jääda – muudkui tõstad mehaaniliselt oma sagedust ja ongi nagu kõik ok? Vastus on “ei”. Ükski masin ei õpeta ega saa võtta Sinu eest vastutust, sest tegelikult on see abivahend, kuid sinna juurde peaks kindlasti kuuluma teadlik igapäevaelu – kuidas sa sööd, jood, hingad, liigud, mõtled, tunned jne)

Ma pean ausalt tunnistama, et on nii äge mõelda, et täna on sellised digimaailma “imed” juba olemas ja neid kasutatakse ja arendatakse aina edasi üle maailma! Me oleme inimkonnale loonud nii palju võimalusi, kuidas tegeleda tervishoiuga (nii füüsilisel kui vaimsel tasandil) ilma, et me sõltuks seejuures riiklikest süsteemidest! Olen isiklikult tohutult tänulik, et saan ja tohin sellest kõva häälega rääkida, jagada kogemusi ja näha iga päev edulugusid!

Soovin sulle palju teadlikkust, avarat maailmavaadet, julgust ning oskust mõelda oma tervise hoidmise peale, sest see ei tähenda ainult sporti, tervislikku toitu, värsket õhku 😉 Tegelikult on vaja siia juurde lisada veel mõned nüansid, milleks on eneseanalüüsi võime, vastutus ja tegutsemine. See on omakorda arendatav läbi enesearengu protsesside, milleks võib ja saab vajadusel ka nutikat tehnoloogiat kasutada! Kas pole tore perspektiiv ja võimalus?

Ilusat ja säravat nädalat.

Sinu terapeut,

Liis Kuurme